Artikli autor on Psühholoogiaserveri projektijuht TÜ psühholoogiamagistrant Kaili Palts

SISSEJUHATUS

Psühholoogiaalase teabe vajalikkusest tänapäeva infoühiskonnas.

Kaili Palts

  Inimesed on ikka olnud huvitatud sellest, mis toimub nende sisemaailmas ning ka suhetes teistega. Kuidas me tajume ennast ja teisi, milliseid põhjusi omistame enda ja teistega toimuvatele sündmustele, miks oleme just sellised nagu oleme ning miks käitume sageli eneselegi ootamatult? Need on küsimused, millele pole sugugi lihtne vastata ning see ei puuduta vaid tavainimesi. Ka teadlastel ei pruugi olla üheseid vastuseid kuigi nende probleemidega on tegeldud juba aastakümneid. Mida sügavamalt asjasse süüvida, seda raskem on leida ühte ja ainsat vastust. Sageli tuleb rahulduda teadmisega, et paljud asjad ongi suhtelised. Teisalt peitub siin valikuvõimalus, milleta elu kindlasti igav oleks.

Tänapäeva kiirenev elutempo esitab üha suuremaid nõudmisi inimeste toimetulekule ning seda paljudel tasanditel - tööl, koolis, kodus, ühiskondlikus elus jne. Inimesed vajavad järjest enam infot ja järjest enam otsitakse võimalusi enesetäiendamiseks kõikvõimalike koolituste, kursuste jmt. kaudu. Ütlus, et inimene õpib kogu elu, on üha enam omandamas akadeemilist sisu.

Psühholoogiateadus, kuigi noor, astub järjest pikemaid samme inimpsüühika seaduspärasuste tundmaõppimisel. Samas ei tee tänapäeva lääneliku ühiskonna järjest kompleksemaks muutuv ülesehitus seda just lihtsaks kuna ka inimesed muutuvad ja paarkümmend aastat tagasi kehtinud arusaamad ei ole hetkel enam aktuaalsed. Käesoleva projekti raames püüamegi pakkuda psühholoogiaalast teavet ja uusimaid seisukohti. Üritame anda sisulist selgitust ka nähtustele, millega sageli kokku puutume kuid mille sisu on üsna ebamäärane. Näiteks olete te tõenäoliselt kokku puutunud intelligentsuse testidega kuid intelligentsuse määratlemisega võite hätta jääda.

Lisaks igapäevaeluga seotud pisiraskustele tuleb kahjuks ette ka ekstreemseid olukordi, mis nõuavad meilt eriti suuri pingutusi. Tuleb ju säilitada eneseusaldus konfliktsetes situatsioonides ning juhul kui oled kaotanud töö või lähedase inimese. See ei ole just lihtne ja mõnikord võib olukord tõesti lootusetuna näida. Siin saabki suuresti aidata teadmine sellest, mis minuga toimub, kui kaua see kesta võib või kelle poole pöörduda abi saamiseks. Elu rasked hetked pakuvad meile võimalust õppimiseks kuivõrd just sellistes situatsioonides avastame enese ja oma võimete kohta asju, millest enne aimugi ei olnud. Õnneks on elul ka helgem pool ja, kummaline küll, mõnikord tuleb õppida hoopis seda, kuidas võtta hetkest maksimum ning tunda rõõmu selle üle, mida juba saavutanud oled. Meile on omane püüe järjest parema ja täiuslikuma poole, olgu siis eesmärgiks karjäär, uus kodu või üldse parem elu. Selle varjus kipume unustama, et ka seni saavutatu on väärtuslik ning mõnikord võiks aja maha võtta ja nautida seda, kuhu hetkel jõudnud oleme. Et mitte liigselt rabeleda, tuleks juba varakult välja selgitada oma vajadused, eesmärgid ja võimalused. Ka siin on abiks teadmised psühholoogia vallast.

Kuna teadlikkus on üheks põhiliseks relvaks oma probleemidega toimetulekul, siis pakumegi järgnevatel lehekülgedel psühholoogiasse puutuvat teavet erinevate autorite käsitluses. Seda eelkõige kolmest aspektist lähtudes: meie sisemaailmas ja suhetes aset leidvad protsessid ning seaduspärasused psüühilise abi võimalused ja ennekõike see, kuidas ise end aidata psühholoogia kui teaduse seisukohad.

Need erinevad aspektid on artiklites omavahel põimunud. Meie eesmärgiks ei ole pakkuda mitte niivõrd valmis lahendusi ja kindlaid tegutsemisjuhiseid, kuivõrd ainet ise edasi mõtlemiseks ning enda jaoks sobiva valiku tegemiseks. Interneti vahendusel on teil ka võimalik küsimusi esitada, kui mõne teema kohta neid tekib. Nii mõneski artiklis on ehk tavapärasest rohkem teaduslikku hõngu. Suhtuge sellesse kui tõendisse, et probleemi on püütud objektiivselt uurida ning esitatud seisukohad ei ole pelgalt subjektiivsed arvamused.

Huvitavat lugemist soovides,

Kaili Palts

Tagasi artiklite loetelu lehele