Küsimus: Mis suhe on firmajuhi ja psühholoogia vahel? Kes on autoriteet?

Vastab Toivo Aavik, TÜ psühholoogiadoktorant.
 T. Aavik on läbinud TÜ-s nii turunduse kui psühholoogia bakalaureuseprogrammi
 ja praegu on lektor Mainori Majanduskoolis ning koolitab ka kinnisvaramaaklereid Tartus.
On uurinud muuhulgas meeste ja naiste erinevusi palgaläbirääkimistel.

Tinglikult võib firmajuhi töö jaotada kaheks tähtsaks valdkonnaks- see on tehnoloogia ja inimeste juhtimine. Kui tehnoloogia puhul piisab täiesti ühest edukast investeeringust, mille tulemusel omandatakse mingisugused seadmed, siis inimeste juhtimine on tunduvalt keerulisem. Sel puhul tavaliselt ei piisa sellest, et võetakse hea spetsialist oma ettevõttesse tööle - lisaks tuleb seda inimest seal ka kinni hoida, stimuleerida teda efektiivsemalt töötama jpm.

Psühholoogia seda valdkonda, mis tegeleb juhtimise psühholoogiliste aspektidega, nimetatakse organisatsioonikäitumiseks. Sellise valdkonna tekkimise peamiseks põhjustajaks oli vajadus saavutada paremaid tulemusi töös. Tänapäeval on töö muutunud niivõrd keeruliseks ja mitmesugustest teguritest sõltuvaks, et kõigi nende tegurite üle kontrolli saavutamiseks ongi tarvis juhti.

Mida teeb juht oma töös ja kuidas on see seotud psühholoogiaga?

Esiteks - otsustamine. Otsustamine nõuab juhilt oskust lahendada erimeelsusi oma firma töötajate vahel, pidada läbirääkimisi klientidega ja olla vahendajaks nii vaimsete kui ka materiaalsete ressursside jagamisel.

Teine oluline roll on seotud suhtlemisega. Juht on oma firma esindaja igas mõttes. Igale töötajale mõjub meeliülendavalt kui ettevõtte juht isiklikult õnnitleb teda mõne olulise sündmuse puhul. Samuti on juhi esindusfunktsiooni oluline külg väljendada oma hoolitsust ka klientide ja teiste oluliste isikute eest.

Eraldi võiks suhtlemise juures välja tuua esinemisoskuse. Üheks suuremaks puuduseks enda juures peavad Eesti firmajuhid just oskust avalikel esinemistel oma mõtteid kõnes väljendada. Kuid see on õpitav ning psühholoogilise koolituse seisukohast on just selles valdkonnas palju arenemisruumi.

Suhtlemine on tihedalt seotud informatsiooni saamise ja selle edastamisega. Piltlikult öeldes on juht kui kommutaator, kes päeva jooksul suheldes kogub informatsiooni, kasutab seda otsustuste tegemisel ja jagab seda oma alluvatele. Kiirelt arenevas majanduskeskkonnas võib julgelt väita, et informatsiooni valdamine on alus edukaks tegevuseks igas majandusvaldkonnas. Juhid saavad oma info tavaliselt alluvaid küsitledes, aruandeid uurides, kuid kõige väärtuslikemaks peetakse mitmesuguseid organisatsiooniväliseid isiklikke kontakte.

Kõige enam seostub aga juhi tegevus mõjutamisega. Juhtimises võib mõjutamist mõista kui tegevuse suunamist soovitavas suunas. Just see valdkond seostub kõige rohkem otseste tööülesannete eduka sooritamisega. Paslik on selles kontekstis vastata ka küsimusele: "Kes on autoriteet?".

Kui me allume kellelegi sellepärast, et tal on pagunitel rohkem tärne kui meil - siis on tegemist allumisega võimule. Teisisõnu - võim on ettevõtte ametlikust struktuurist tulenev õigus (ja ka kohustus) tegutseda firma eesmärkide saavutamise nimel. Kuid alati on meie ümber inimesi, kes oma isiksuslike omadustega suudavad meid mõjutada tegema seda, mida nad arvavad, et on vaja teha. Sellist mõjujõudu nimetatakse autoriteediks. Erinevuse selgitamiseks võiks veel lisada, et võim saadakse koos ametikohaga ja see kaob ametikohalt lahkudes (kui pole just tegemist veel kõrgemale edutamisega!). Autoriteedi allikad aga asuvad tunduvalt sügavamal ja väline, formaalne, muutus ei oma sellele nii suurt mõju. Seega - autoriteet võib olla ka lihttööline, kui ta omab mõjujõudu teiste üle. Juhtimise seisukohalt oleks ideaalne, kui võimust tulenev mõju oleks seotud isiksuslike omadustega ehk teisisõnu - alluvad austaksid oma juhti mitte sellepärast, et nad peavad seda tegema vaid sellepärast, et nad tõesti usaldavad ja respekteerivad tema otsuseid ning see inimene on nende jaoks oluline. Seega - hea juht on ühtlasi autoriteediks oma alluvatele.

Kokkuvõtteks võiks lisada, et psühholoogia tegevusvaldkond on äärmiselt lai ja väga raske on täpselt määratleda piiri, kust algab psühholoogia (või kus ta lõpeb), sest kogu meie tegevus on tihedalt sellega seotud. Küll võib aga kindlalt väita, et teadmised psühholoogiast juhtimisel kasuks tulevad.